Kommenteeri

Mida teha, kui väikelapsel on kõneprobleem?

Kui laps suhtleb eakaaslastest oluliselt vähem?
Sass on aktiivne, liikuv ja rõõmsameelne 2aastane poiss. Ta armastab rattaga sõitmist, multikate vaatamist ja jäätise söömist. Sass käib lasteaias ja saab seal enamasti hästi hakkama.

Kuid poisi vanematel on mure. Teised lapsed Sassi rühmas räägivad juba mitme sõna kaupa (nt "Anna pall!", "Tahan süüa!"). Sass aga kasutab häälitsusi (nt "eee", "ii-ii") ja ebapüsivalt üksikuid raskesti mõistetavaid sõnu, nagu "täh", "emm". Lisaks kasutab laps osutamist ja hääletooni muutmist. Vanemad alguses ootasid ja lootsid, et küll laps võtab teistele järele. Kuid iga päevaga muutub mure nende südames aina suuremaks. Tekib küsimus: 
Kas laps hakkab kunagi normaalselt rääkima?
Kas peaks veel ootama või oleks õige aeg tegutseda? 
Kuidas saavad vanemad oma laps aidata?

Vanemad käisid ka Vaimse Tervise Keskuses uuringute, kust said soovituse vanematekoolituse "It Takes Two to Talk" läbimiseks. Mis see on ja kuidas selles osaleda?

Pildi loomine
Millal vajab lapse kõne areng tuge?
Eestis on aina rohkem lapsi, kes hakkavad teistes oluliselt hiljem rääkima. Osadel lastel on kõne arengu hilistus ehk nad suhtlevad nagu nooremad lapsed. Leidub ka mitmeid lapsi, kelle suhtlemise ja kõne areng on eakaaslastest oluliselt erinev. Need lapsed on alakõnega lapsed. Alakõnega lapsed omandavad keelt eakaaslastest erinevalt ning vajavad logopeedilist tuge. Alakõnega lastel on väga erinevatel põhjustel kõne areng erinev, kuid esmane tugi on samasugune, olenemata lapse kõne omandamise eripärast.
Kuid kuidas saada aru, et laps vajab erituge?

  • esimesel eluaastal on lapse lalin vaene, ta ei reageeri oma nimele ega naerata suhtluses vastuseks;
  • 2-aastaselt ei ühenda laps sõnu omavahel fraasideks (nt anna auto, taha süüa);
  • 3-aastaselt on lapse kõne võõrale kuulajale mõistetamatu.
  • Ka alakõnega lapsed hakkavad tavaliselt suhtlema ja rääkima. Kuid nad vajavad
    teadlikku ja järjepidevamat tuge.

    📌 Oluline on tegutseda varakult. Keele arengus on esimesed eluaastad kõige tundlikum aeg.

    Kuid Eestis on logopeede vähe ja järjekorrad pikad – sageli peab ootama kuid või isegi aasta.

    Üks lahendus: It Takes Two to Talk® – vanemakoolitus

    Kanadas loodud ja üle maailma edukalt kasutatav It Takes Two to Talk® programm on mõeldud 1–5-aastaste laste vanematele.
    Selle asemel, et ainult laps käiks teraapias, õpid Sina kui vanem igapäevaelus lapse kõne arengut tõhusalt toetama.

    👶 Programmi sihtrühma kuuluvad lapsed, kes on:

    • Avastajad – ei suhtle veel teadlikult.

    • Suhtlejad – kasutavad suhtlemiseks peamiselt osutamist ja häälitsusi (nagu Sass), jälgivad Sinuga ühist huvitavat eset.

    • Üksiksõnade kasutajad – ütlevad üksikuid sõnu (“emme”, “aitäh”).

    • Sõnade kombineerijad – panevad kokku kaks sõna (“anna pall”, “issi opa”)

    Millest ITTT koolitus koosneb?

    1. Individuaalne algus
      Hindame Sinu lapse praegust suhtlemistaset ja filmime lühikese video teie koosmängust, et leida tugevused ja arenguvõimalused.

    2. 8 rühmakoolitust
      Koos teiste vanematega õpid sertifitseeritud logopeedi juhendamisel strateegiaid ja harjutad neid kohe. Saad tagasisidet, mis annab kindlust.

    3. Individuaalsed video-tagasiside kohtumised
      Koolituse jooksul kohtud kolmel korral logopeediga, et harjutada koolitusel õpitut oma lapsega igapäevastes tegevustes. Logopeed filmib Sinu suhtlust ning koos
      tegevust analüüsides saad näha kõrval, kuidas Sinu õpitud oskused annavad Su lapsele võimaluse olla aktiivsem suhtleja. Nii tagame, et koolitusel õpitu saab ka Su igapäevases elu tavaliseks suhtlemise osaks.

    4. Õpik ja kodused harjutused
      Lihtsas keeles õpik ja iganädalased kodused harjutused, kus saad kinnistada koolitusel õpitut ja toetada oma lapse kõnet arengut.

    Miks see toimib? – 4 põhjust

    1. Sina oled lapse parim kõne arengu toetaja

    Logopeed näeb last 45 minutit nädalas, aga Sina suhtled oma lapsega sadu kordi päevas. Lapse kõne areneb kõige paremini igapäevastes tegevustes koos oma vanematega, kui vanemad oskavad olla lapsele häälestunud.
    Roberts ja Kaiser (2011) analüüsisid üle 18 uuringu ja leidsid, et vanemakoolitus võib anda sama häid või paremaid tulemusi kui logopeedilised kohtumised.

    💡 Näide: vanniskäik muutub keeleõppeks: laps ütleb “mull”, Sina vastad “Jah, palju mulle! Puhun mulle!” – ja nii tekib vestlus ja uued sõnad.


    2. Õppimine toimub lapse igapäevases elus

    Shelden ja Rush (2001) näitasid, et oskused kinnistuvad paremini, kui neid harjutada samas keskkonnas, kus laps neid kasutab.
    Näiteks köögis pannkooke tehes: “võtan jahu”, “valan piima”, "segame jahu".


    3. Püsivad tulemused

    Bronfenbrenner (1974) rõhutas, et ilma pere kaasamiseta hääbuvad varajase sekkumise tulemused.
    Girolametto jt (1996) leidsid, et isegi 4 kuud pärast koolituse lõppu jätkasid vanemad õpitud strateegiate kasutamist ja laste sõnavara kasvas endiselt.
    It Takes Two to Talk koolitus annab vanematele oskused, mis püsivad ning arendavad laste kõnet ja suhtlusoskusi ka siis, kui koolitus on lõppenud.


    4. Lapse ja vanema suhe tugevneb

    Bakermans-Kranenburg jt (2003) leidsid, et vanema tundlik reageerimine on seotud turvalisema kiindumussuhte ja paremate sotsiaalsete oskustega. Lapsele häälestunud vanem märkab enam oma lapse suhtlusalgatusi ja järgib neid. Laps tunneb enam, et ta on oluline, temas hoolitakse ning soovib seega enam oma vanemaga suhelda.
    Programmi läbinud vanemad ütlevad, et nad märkavad nüüd rohkem lapse väikseid suhtlusalgatusi ja oskavad neid järgida. Sellega loovad nad enam ühist suhtlust ja rõõmu suhtlemisest.


    Mida uuringud veel näitavad?

    • Lapse ja vanema suhtluse kvaliteet paraneb – rohkem avatud küsimusi ja aega vastamiseks, vanemad on vähem suunavad ja lähtuvad enam lapsest (Tannock jt, 1992).

    • Sõnavara kasv kiireneb – teatud sõnade teadlik kordamine igapäevaelus annab suurema sõnavara kasvu (Girolametto jt, 1996a, 1996b).

    • Erivajadustega lapsed saavad kasu – nt Downi sündroomiga lastel kasvas
      sõnavara oluliselt (Girolametto jt, 1998). Sobib väga erinevate erivajaduste puhul.

    • Vanema enesekindlus suureneb – Hispaania uuringus tundsid vanemad end pärast koolitust pädevamana ja muretsesid vähem (Senent-Capuz jt, 2021). Samuti näitasid uuringud, et vanemate stressi tase ei kasvanud koolitusel osalemisega.


    Miks on ITTT vanemate koolitus oluline Eestis?

    Logopeedide järjekorrad on pikad, aga lapse kõne areng ei oota.
    Vanemakoolitus annab võimaluse tegutseda kohe – ja see on aja- ja ressursisäästlik.
    Lisaks saavad vanemad tuge ka teistelt sarnases olukorras peredelt.

    Nüüd on võimalik läbida Haneni ITTT koolitusprogrammi ka veebi vahendusel ning vajadusel ka 1-1 individuaalselt.

    💬 Vapper Samm usub: lapse kõne areng algab lapses lähtuvast ja rõõmsast suhtlusest. Lapsevanem on selle teekonna keskmes.

    Logopeedi roll on anda vanemale tööriistad ja kindlus, et iga mäng, iga vestlus ja iga ühine hetk võib olla samm lapse parema väljendusoskuse poole. Vanema enda sees on olemas kõik vajalik, et olla oma lapse jaoks parim kõne arendaja.

    Kui tunned, et see programm võiks olla Sinu pere järgmine vapper samm, pane ennast kirja tasuta kohtumisele.


    Loen täpsemalt ITTT koolituse kohta!

    Tulen tasuta kohtumisele logopeed Liisiga!

    TUTVUN ITTT KOOLITUSE KAVAGA

    Lisa kommentaar

    Email again:
    UA-173406322-1